Inimese tähelepanu- ja sooritusvõimet erineval ajal ööpäevas määrab tema kronotüüp, millel on tõestatud märkimisväärne geneetiline komponent.

Selleks, et keha toimiks optimaalselt, peavad keskkonnast saadud ja kehasisesed signaalid olema kooskõlas. Seega toimub pidev kohanemine, mis nõuab organismilt lisaenergiat. Äärmuslikel juhtudel võib bioloogilise ja sotsiaalse kella vastuolu mõjutada inimese elukvaliteeti – efektiivsus tavapärasel tööajal on madal ning tekib une puudujääk. See omakorda võib soodustada nii toidu ja alkoholiga liialdamist kui ka psühholoogiliste ja kaaluprobleemide tekkimist.

Une geenitesti tulemused näitavad: 

• kas tegemist on pigem hommiku- või õhtuinimesega (või esineb mõlema tunnuseid)
• milline on pideva ärkveloleku mõju reaktsiooniajale ja keskkonnatajule;
• milline on taastumisvõime süvaunes;
• milline on risk DSPS* väljakujunemiseks;
• kuidas mõjutab kronotüüp toitumiskäitumist;
• milline on parim sportliku sooritusvõime aeg;
• milline on tundlikkus vaimset tervist mõjutavate väliste tegurite suhtes.

*hilinenud une sündroom (Delayed Sleep Phase Syndrome)